Kreeka kompromissi telgitagused: sajatused ja sõim koiduni

Pärast 14 tundi kestnud pingelisi läbirääkimisi tunnistasid Alexis Tsipras ja Angela Merkel, et nad on jõudnud tupikusse. Kompromisside puudumisel ei näinud kumbki põhjust arutelu jätkata ning nn Grexit tundus ainuvõimalik samm.

Kui kaks riigijuhti olid väsinult ja kibestunult ukse poole sammumas, astus neile ette Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president, kes ütles: „Vabandust, kuid puudub igasugune võimalus, et te siit ruumist lahkute.“

Põhiliseks vaidluskohaks oli loodava erastamisfondi suurus ja eesmärk. Nimelt oli laual plaan viia väärtuslikud Kreeka varad iseseisvasse fondi, mis teeb need rahaks kas erastamise kaudu või muul moel. Merkel soovis, et 50 miljardit eurot varade müügitulust panustataks võla tagasimaksetele. Tsipras nägi seda kui rahvuslikku alandust, mis võtaks enda alla pea kolmandiku Kreeka riigi sissetulekust. Ta pakkus alternatiivina välja väiksema fondi, mille kogutulu investeeritakse ümber Kreekasse. Pärast tunniajast arutelu ning pea tosina fondi struktuurimuudatuse üle vaidlemist, jõuti lõpuks kompromissini.

Laupäevase üheksatunnise viljatu arutelu  järel arvas enamus eurotsooni peaministreid, et Kreeka lahkumine tsoonist on kõigi halbade stsenaariumite hulgast parim.

Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin olevat meelehärmi vähendamiseks pakkunud välja, et „ütleme kõik üksteisele tõe näkku välja“, millest paljud ruumisviibijad hea meelega kinni haarasid.

Kahe ruumisviibija sõnul ründas Soome rahandusminister Alexander Stubb kreeklasi võimetuse pärast pool sajandit reforme läbi viia. Pärast mõningat vastastike süüdistuste lennutamist olevat Kreeka rahandusminister Euclid Tsakalotos paistnud alistatuna.

Vihane sõnelus kulmineerus ajutist Grexitit pooldanud Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble sõnavalinguga Euroopa Keskpanga esimehe Mario Draghi pihta. Ühel ajahetkel olevat Schäuble tundunud, et Draghi räägib temaga liialt üleolevalt ning pursanud välja, et „ta ei ole idioot“. See oli viimane piisk nn eurogrupi (eurotsooni rahandusministrite kogu) esimehele Jeroen Dijsselbloemile, kes lükkas kohtumise edasi järgmisele hommikule. „Kohtumine oli väga raske, lausa vägivaldne,“ ütles üks osaline Financial Timesile.

Jõudmata laupäeval konsensusele, ulatas eurogrupp tõrviku pühapäeval üle eurotsooni riikide peaministritele ja presidentidele, kellel seisis omakorda ees magamata öö. Tundide möödudes sai osaliste sõnul Grexit üha enam ja enam tõenäolisemaks. Mida aeg edasi, seda rohkem kuue kuu pikkustel läbirääkimistel tekkinud pinged poliitikute vahel süvenesid.

Lõpuks juhatas Kreeka eurotsooni jäämise eest võidelnud Prantsusmaa president Francois Hollande konsensusele jõudnud Merkeli ja Tsiprase Euroopa Komisjoni presidendi Donald Tuski kabinetti, et erastamisfondi asjus jõutud kompromissile pitser panna. Kuigi läbirääkimisi saatis edu, jätsid need jälje Prantsusmaa ning Saksamaa omavahelistele suhetele. Pärast kokkuleppele jõudmist ütles Hollande reporteritele, et kuigi Saksamaa poolelt oli Kreeka eurotsoonist väljaviskamiseks võrdlemisi suur surve, keeldus ta sellisest lahendusest.

Eriti seisis Hollande Tsiprase selja taga erastamisfondi küsimuses. Prantsusmaa presidendi sõnul oli küsimus suveräänsuses. „Miski poleks sellest olnud Kreeka jaoks alandavam. Kreeka ei tahtnud eurotsoonilt heategevust, vaid solidaarsust,“ ütles Hollande.

Lisaks nõudis Hollande, et stsenaarium Kreeka eurotsoonist lahkumiseks kõrvaldataks lõplikust dokumendist.

Läbirääkimiste lõppedes koosolekuruumist väljudnud rampväsinud diplomaadid ei olnud kindlad, kes maratonkõnelustel peale jäi, kuid kaotaja osas olid nad üksmeelel. „Nad lõid Tsiprase seal risti,“ ütles üks kõnelustel osalenud vanem eurotsooni ametnik.